Kõrge vererõhk: mis see on ja kuidas seda kontrollida?

• Soolane toit: Liigne soolatarbimine võib tõsta vererõhku

• Vähene kehaline aktiivsus: Istuv eluviis suurendab kõrge vererõhu riski

• Stress: Pikaajaline stress võib tõsta vererõhku

• Suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine: Need harjumused kahjustavad veresooni ja südant

Sageli on kõrge vererõhu taga mitme teguri koosmõju. Mõnikord võib põhjuseks olla ka mõni muu haigus või ravimite kõrvaltoime.

Kuidas kõrget vererõhku ära tunda?

Kõrget vererõhku nimetatakse sageli “vaikseks tapjaks”, kuna see ei põhjusta tavaliselt märgatavaid sümptomeid. Paljud inimesed ei tea, et neil on kõrge vererõhk, enne kui see avastatakse rutiinse tervisekontrolli käigus või tekivad juba tõsised tüsistused.

Siiski võivad mõned inimesed kogeda järgmisi sümptomeid:

• Peavalu, eriti kuklas ja hommikuti

• Pearinglus või tasakaaluhäired

• Nägemishäired

• Väsimus või jõuetus

• Hingeldus, eriti füüsilise pingutuse korral

• Südamepekslemine või ebaregulaarne südamerütm

• Ninaverejooksud

On oluline meeles pidada, et need sümptomid võivad viidata ka muudele terviseprobleemidele. Ainuke kindel viis kõrge vererõhu tuvastamiseks on regulaarne vererõhu mõõtmine.

Kuidas mõõdetakse vererõhku?

Vererõhku mõõdetakse tavaliselt vererõhumõõtjaga, mis koosneb käele asetatavast mansetist ja mõõteseadmest. Mõõtmisel registreeritakse kaks näitu:

1. Süstoolne vererõhk: Südame kokkutõmbe ajal veresoonte seintele avaldatav surve

2. Diastoolne vererõhk: Südame lõõgastumise ajal veresoonte seintele avaldatav surve

Vererõhku väljendatakse kahe numbriga, näiteks 120/80 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast). Esimene number on süstoolne ja teine diastoolne vererõhk.

Vererõhu klassifikatsioon täiskasvanutel:

• Normaalne: alla 120/80 mmHg

• Kõrgenenud: 120-129/alla 80 mmHg

• Kõrge vererõhk (1. aste): 130-139/80-89 mmHg

• Kõrge vererõhk (2. aste): 140/90 mmHg või kõrgem

Täpse diagnoosi saamiseks on oluline mõõta vererõhku korduvalt erinevatel päevadel ja kellaaegadel.

Millised on kõrge vererõhu ravivõimalused?

Kõrge vererõhu ravi eesmärk on alandada vererõhk ohutusse vahemikku ja vähendada tüsistuste riski. Ravi hõlmab tavaliselt elustiili muutmist ja vajaduse korral ravimeid.

Elustiili muutused:

• Tervislik toitumine: Vähendada soolatarbimist, süüa rohkem puu- ja köögivilju

• Regulaarne liikumine: Vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist aktiivsust enamikul päevadel

• Kehakaalu langetamine: Isegi väike kaalulangus võib oluliselt alandada vererõhku

• Alkoholi piiramine: Mitte üle 1-2 ühiku päevas

• Suitsetamisest loobumine: Suitsetamine kahjustab veresooni ja suurendab südamehaiguste riski

• Stressi maandamine: Regulaarne lõõgastumine, meditatsioon või jooga

Ravimid:

Kui elustiili muutused ei ole piisavad või vererõhk on väga kõrge, võib arst määrata ravimeid. Levinumad vererõhku alandavad ravimid on:

• AKE inhibiitorid

• Angiotensiini retseptori blokaatorid (ARB-id)

• Kaltsiumikanali blokaatorid

• Diureetikumid

• Beetablokaatorid

Ravimite valik sõltub patsiendi vanusest, tervislikust seisundist ja muudest teguritest. Sageli on vaja kombineerida mitut ravimit optimaalse tulemuse saavutamiseks.

Kuidas kodus vererõhku jälgida?

Kodus vererõhu jälgimine on oluline osa kõrge vererõhu kontrolli all hoidmisest. See aitab arstil hinnata ravi tõhusust ja teha vajadusel muudatusi. Koduse jälgimise eelised:

• Annab täpsema pildi vererõhu muutustest igapäevaelus

• Aitab vältida “valge kitli hüpertensiooni” - olukorda, kus vererõhk tõuseb arsti juures ärevuse tõttu

• Võimaldab tuvastada vererõhu kõikumisi erinevatel kellaaegadel

Koduse vererõhu mõõtmise juhised:

1. Kasutage kvaliteetset, valideeritud vererõhumõõtjat

2. Mõõtke vererõhku alati samas asendis, tavaliselt istudes

3. Enne mõõtmist puhake 5 minutit

4. Vältige kofeiini, suitsetamist ja füüsilist pingutust 30 minutit enne mõõtmist

5. Mõõtke vererõhku hommikul ja õhtul, tehes igal korral kaks mõõtmist

6. Kirjutage tulemused üles või kasutage mõõtjaga ühendatud äppi

Pidage meeles, et üksikud kõrgemad näidud ei pruugi olla põhjuseks muretsemiseks. Oluline on jälgida pikaajalisi trende ja jagada tulemusi regulaarselt oma arstiga.

Kõrge vererõhk on tõsine, kuid kontrollitav tervisehäire. Regulaarne jälgimine, tervislikud eluviisid ja vajadusel õige ravi aitavad hoida vererõhku kontrolli all ning vähendada tüsistuste riski. Konsulteerige alati oma arstiga personaalse raviplaani koostamiseks ja järgige hoolikalt tema soovitusi.

See artikkel on mõeldud ainult informatiivsel eesmärgil ja seda ei tohiks käsitleda meditsiinilise nõuandena. Palun konsulteerige kvalifitseeritud tervishoiutöötajaga personaalse nõu ja ravi saamiseks.